Tutvu Cachet’ kaasasutaja ja tegevjuhi Hedi Mardisooga

Kindlustusvaldkonnas on oluline riske hinnata. Sina täheldasid, et töö-, tehnoloogia- ja liiklemisviisid maailmas olid üheaegselt kiirete muutuste keerises, ent kindlustusvaldkond ei reageerinud nendele muutustele korralikult. Mis ajendas sind mängu sekkuma?
Õppisin ülikoolis infoteadust, nii et andmed ja teadmushaldus on mulle juba pikalt südamelähedased olnud. Minu huvi selle vastu, kuidas käitumuslikke andmeid saab digiteenuste edendamiseks ära kasutada, vallandus 2014. aastal, mil sain esimeses idufirmas käe valgeks. Sidusime toona satelliidiandmeid isiklike asjade internetiga.
Kallega kohtudes hakkasime arutama, kuidas digiteenuseid tuleb hakata inimkesksete andmete ja uute tehnoloogiate valguses hoopis teistmoodi üles ehitama. Otsustasime keskenduda just kindlustusvaldkonnale, sest seal kiputakse eeskujulikele klientidele tihtipeale ülekohut tegema. See on üks kõige andmerikkamaid valdkondi, aga ometi ei kasutata hõlpsasti kättesaadavaid käitumuslikke andmeid piisavalt kliendi enda kasuks ära.
2018. aastal oli kindlustus sõidujagamisteenuste pakkujate jaoks suur murekoht. Kindlustusandjad suurendasid marginaale tavakindlustusega võrreldes 5–20 korda, tuues ettekäändeks, et taksoteenus on väga riskantne. Meie inimkeskne lähenemine sobis selle probleemi lahendamiseks nagu rusikas silmaauku. Olime nõus astuma vahendaja rolli, kes aitab koguda andmeid auto kasutusviisi ja -sageduse kohta, tagades seeläbi õiglase lahenduse nii juhtidele kui ka kindlustusandjatele.
Sama mudelit saab rakendada ka muudes valdkondades, kus tehnoloogia ja kriitiliste andmete kombineerimine saaks muuta kindlustuse paindlikumaks ja õiglasemaks.

Kuidas on töö- ja liiklemiskultuur viimase viie aasta jooksul muutunud?
Ühiskond oli juba tasapisi liikumas paindlikumate töötundide, vabakutselise elu ja rändava elustiili suunas, aga koroona kiirendas selle kõige pealetulekut. Varem kodust töötamise täielikult välistanud ettevõtted mõtlesid järsku mingid lahendused välja. Oma rolli mängib siinkohal ka põlvkondade vahetumine – enam kui pooled töölkäijatest on nüüdseks millenniumilapsed või zuumerid.
Mis liiklemisse puutub, siis on kohalikud omavalitsused üle kogu Euroopa võtnud eesmärgiks vähendada CO2 heitkoguseid autode piiramisega. Näiteks Rootsi loodab puksida kõik sõidukid 2025. aastaks kesklinnast välja. See loob kergliikluse sektorile ülisuure võimaluse. Ja ma ei räägi ainult eraliikuritest, vaid ka ärilisest transpordist – alates postiteenusest kuni pürgiveoni välja.
Cachet’ on suurepärases positsioonis, et aidata töötada välja uued ja nutikamad kindlustuslahendused terve platvormi-/jagamismajanduse jaoks.

Mida sa oleksid soovinud viis aastat tagasi teada?
Isegi kui arvutused klapivad, on suurte kindlustusfirmade riski- ja innovatsiooninälg ilusatele loosungitele vaatamata väike. Määrused toetavad samuti status quo püsimist.
Teine suur katsumus on olnud panna kokku tiim, kes suudaks asutajatega sammu pidada või neist isegi mööda tormata. Nüüdseks on meil selline tiim juba peaaegu koos, kuigi mõni ametikoht vajab veel täitmist.

Kui saaksid üheks päevaks mõne töökaaslasega rollid vahetada, siis kellega ja miks?
Arvatavasti oma kaasasutaja Kallega, et tema katsumusi paremini mõista. See aitaks meil tiimina veelgi tõhusamalt toimida.

Mis nõu annaksid uustulnukatele, kes kaaluvad Cachet’ga liitumist?
Nad liituksid tiimiga, mis on üheaegselt hooliv ja võistlushimuline (eriti spordis). Otsime inimesi, kes on omal ala profid, aga samas endiselt uudishimulikud ning õppimis- ja arenemisaldis.
Mulle öeldi kunagi algusaegadel, et fintech on lastele, insurtech on täiskasvanutele. Paljud teooriad, mida saab SaaS-tüüpi ettevõtetes või e-kaubanduses ära kasutada, ei pruugi kindlustusvallas toimida.

– – – – – – – –

Mitu kindlustuspoliisi sul endal on ja milline neist on kõige tähtsam või ebatavalisem?
Minu lemmik on endiselt City Rideri kindlustus. Kuna reisin palju ja eelistan kergliikureid, tunnen end tänu City Rideri kindlustusele mistahes Euroopa linnas liigeldes kindlalt. Kokku on mul 7 erinevat poliisi.

Mis liiklusvahendiga sa enim töö ja kodu vahet liigud? Mitu kilomeetrit sul iga nädal/kuu/aasta kokku tuleb?
Arvatavasti autoga, kuna sõidan nädalavahetustel Muhu saarele. Nädala sees valin pigem jalgratta või ühistranspordi. Täpset kilomeetrite arvu ei tea, aga keskeltläbi umbes 250 km kuus.

Mis liiklusvahendit sa enim armastad?
Ratast. Mul on Ampleri hübriidratas, mille soetasin pärast isikliku auto mahamüümist.

Kas mõnel su liiklusvahendil on ka hüüdnimi olnud?
Mu esimene auto oli konnakarva Ford Ka, nii et hüüdnime pole raske ära arvata: Froggy. Praegu pole mul enam ühelgi liiklusvahendil hüüdnime.

Mis laul sul töö ja kodu vahet sõites alati tuju heaks teeb?
Jalgrattaga liikudes eelistan kuulata muusika asemel podcast’e. Aga autoga sõites võin küll kõva häälega kaasa laulda. Mõned hea tuju artistid – Master KG (Jerusalema Remix feat. Burna Boy & Nomcebo), ja Stromae.