Mida tänavu tähele panna

Uus aastanumber hakkab oma imelikkust kaotama. Nii et paras aeg markeerida mõned teemad, millel Cachet’s pilku peal hoiame. Osad neist väärivad eraldi käsitlusi, teeme seda lähinädalatel ja -kuudel.

Üht-teist toredat on veel juhtumas. Saame peagi teatada uutest turgudest, klientidest ja partneritest. Aga iga asi omal ajal.

Poliitikad, suunad ja seadused

• Elektritõukerataste kohustuslik liikluskindlustus… mõnedes EL-i riikides.
  Tõuksid on kõikjal, sõiduoskust ja viisakust jagub hõredamalt. Seetõttu oli kohustusliku liikluskindlustuse laienemine e-tõuksidele paratamatu. Millal ja kus nõue jõustub, sõltub aga seadusandjate töötempost. See 2021. aasta direktiiv ütleb, et kindlustada tuleb üle 25km/h sõita suutvad e-tõuksid – nagu ka aeglasemad e-tõukerattad, mis kaaluvad üle 25kg. Rootsis hakkas vastav nõue kehtima vahetult enne jõule, Eestis, Lätis, Poolas ja reas teistes riikides on mullusest tähtajast rahulikult üle veeretud. Eestis jõustub nõue ilmselt 2024. aastal.

• Elektrilisi jalgrattaid ei pea kindlustama. V.a. siis kui peab. EL-i tasandil jäeti elektrirattad kindlustuskohustusest kõrvale. Liikmesriigid eraldi võivad selle kohustuse siiski luua. Saksamaa, Prantsusmaa ja mõned teised seda tegidki. Et seal sõita, peab e-rattal olema vastutuskindlustus. Rattarendist võttes on asi juba korras. Enda või sõbra rattaga velotades ei tasu aga kindlustuskatteta liikluses seigelda.

• Euroopa Kohus: e-rattad pole mootorsõidukid, ega vaja mootorsõiduki liikluskindlustust. Üks asi on nõuda e-rattaspetsiifilist vastutuskindlustust. Teine – ja nüüdseks nullitud idee – oli öelda, et elektrimootor on mootor ja see teeb rattast tsikli. Oktoobris otsustas nimelt Euroopa Kohus, et kuna e-rattaid saab lisaks elektrile ka puhtvändaliselt edasi ajada, pole nad mootorsõidukid – ega vaja vastavat kindlustust.

• Platvormitöötajate õiguslik regulatsioon puhkab europarlamendi valimisteni. Surve kohelda nt. Bolti juhte, toidukullereid ja teisi platvormitöötajaid seaduse silmis klassikaliste töövõtjatena (ja tõlgendada platvorme tööandjatena) on tugev. Kuna juuni alguses on aga Euroopa parlamendi valimised, on MEP-de tähelepanu mujal ning platvormitöö seadus jäetakse järgmisele koosseisule. (Tõenäoliselt kasvatavad parempoolsed parteid valimistel kõvasti oma osakaalu, kuid ei suuda domineerivat suurkoalitsiooni kukutada.) Meie arvates on eelnõu initsiaatoritel head kavatsused, kuid vabakutseliste platvormitöötajate pigistamine rohkete garantiidega palgatöötajate kategooriasse hästi ei lõpe. Oluline asi, seega võtame asja ka eraldi postituses ette.

• Novembris vastuvõetud Euroopa nn. andmeseadus jõustus vaikselt 11. jaanuaril. See hakkab jupikaupa kehtima alates septembrist 2025, nii et ettevõtetel jääb oma andme- ja privaatsusvärgi kordaajamiseks piisavalt aega. Määrusega loodetakse luua EL-is õiglane ja konkurentsitihe andmeturg. Arvatakse, et see võib aastaks 2028 kasvatada Euroopa Liidu SKP-d 270 miljardi euro võrra. Netis on andmeseaduse kohta palju materjali. Üks asjalik kokkuvõte pärineb Cooley õigusbüroolt.

• EL-i Tehisintellekti määruses on üldiselt kokku lepitud, ent üksikasjades mitte. Päriselu mõjudeni kulub veel vähemalt aasta, kuna täpsed rakenduslikud üksikasjad vajavad veel sõnastamist ja lihvimist. Liikmesriigid maadlevad klassikalise dilemmaga: ettevaatlikkus ja reguleerimine vastamisi ettevõtluse survega innovatsioonivabaduseks. Pidagem ka meeles, et peamised AI-hiiud baseeruvad USA-s, kus regulatsioonilips vähem pingul. See on ka üks põhjus, miks osa Euroopa tehnoloogiasektorist AI-määrusest ülemäära vaimustunud pole. Nende sõnul pingutab EL üle ja paneb vana maailma AI-arenduse ameeriklastega võrreldes kehvemasse seisu.

• Kindlustus ja tehisintellekt. Kindlustus on alati rohkelt andmeid töödelnud ja kasutab juba jõudsalt AI-mudeleid. Alates botipõhisest kliendikspööramisest kuni petturlike kindlustusnõuete väljanuuskimiseni. Praegu seisneb AI kasu peamiselt protsesside efektiivistamises ja kliendisuhtluses. Edaspidi tasub hoida silma peal AI-põhise hüperpersonaliseeritud turundusel ja tootesoovitustel. (Kindlustus on keeruline valdkond ja selle rägastikus navigeerimine on alati paras pähkel olnud.) Samuti peaksid AI abil lihtsustuma klientide taustauuringud, pettuste avastamine ja muud täppistegevused.

• Särinad Andmemääruse ja Tehisintellekti määruse puutepunktis. Cachet’ tegevjuht ja kaasasutaja Hedi Mardisoo ootab pikisilmi, et Andmemäärus, andmetaristud ja riiklikud andmeliikuvuse regulatsioonid omavahel kenasti klikiksid. See viiks digiteenused täiesti uuele tasemele. Ettevõtete kohmakas suhtlus üksikisikute suunal peaks muutuma päriselt paindlikuks ja individuaalseks.

Eurooplased saavad oma andmete jagamise ja ligipääsu üle suurema kontrolli ning teenuste hinnastus läheb hulga isikupõhisemaks. Kindlustuses tähendab see käitumuslike andmete laiemat kasutust, arvestades elustiili, varakasutuse, või liikluskäitumise nüanssidega. Need suurendavad nii vastutust kui avardavad dialoogi, mis võiks ideaalis anda õiglasema ja läbipaistvama hinnastuse. Andmekasutuse ja tehisintellekti koostöö üks võimas mõju oleks ka õnnetuste ennustamine ja vältimine. Mõistagi eeldab see kõik rangeid kaitseliine andmekuritarvituste ärahoidmiseks – Black Mirrori või Minority Reporti sarnast maailma ei igatse meist keegi.