Kuidas saada rohkem jootraha?

Võin häbita välja öelda, et sisimas loodan igalt kliendilt jootraha saada, aga nii on vist igas klienditeeninduse valdkonnas. Samuti üritan ise alati juhile tänu näidata, kui kliendi rollis olen (kui juht ei ole just andnud põhjust seda mitte teha).

Äpitakso sõitmine lihtsalt annab hea võimaluse kliendiga kontakti luua ja olla midagi enamat kui hädavajalik teenus. Näiteks arstile või kassiirile ei tule ju kunagi mõttesse jootraha jätta. Eeldusel, et minusuguseid juhte kes pühendumusega oma tööd teevad, eksisteerib siin maailmas veel, kirjutan täna sellest kuidas üritan klientide tähelepanu võita ja rohkem jootraha teenida.

 

[maxbutton id=”1″ ]

 

Esmamulje

Võõra inimesega esmakordselt kohtudes ja positiivse emotsiooni loomiseks on esmamulje loomine vast kõige tähtsam, et sõidu lõppedes mõned kopikad lisaks minu taskusse veereksid. Klienditeenintusest äpitakso juhina olen juba varasemalt kirjutanud, kuid pelgalt tugevast teenindusstandardist hea esmamulje loomiseks minu jaoks ei piisa. Tuleb ka silmad-kõrvad lahti hoida.

Kohe kui olen tellimuse vastu võtnud kasutan mõnda nippi:

• Kui äppis näidatud kohalesaabumise aeg erineb oluliselt reaalsest saabumisajast, edastan äppisisese sõnumiga kliendile reaalse saabumisaja. Kasutan selleks tavaliselt Google Mapsi. Seda tuleb ette aga pigem korra paarikümne sõidu tagant.
• Sõidu alguspunkt jõudes otsin aegsasti tänavalt klienti, samuti vaatan kuidas positsioneerida auto nii, et saaksin vajaduse korral kliendile vastu sõita. Võibolla tähendab see seda, et pean auto ümber pöörama, maja sissepääsu otsima või hoopis kliendiga ühendust võtma telefoni teel kui ilmselgelt on kirja läinud vale aadress. Kliendile helistamine on sellistel juhtudel kõige mugavam. 
• Kui klient pole kahe minuti jooksul peale minu saabumist välja ilmunud, siis helistan samuti. Vähemalt ühel juhul kümnest on aadressidega mingi jama sees.
• Juhul kui klient saabub suurema pagasiga või näib vajavat abi nt. poekottide tõstmisega siis väljun ka autost ja küsin kas saan aidata.

 

Positiivse esmamulje loomiseks pean tähtsaks ka enda väljanägemist. Jumala poolt antu on küll parandamatu aga sellele vaatamata võiks viisakad hooajale vastavad tööriided anda kliendile aimu minust kui profesionaalsest juhist kes tegutseb läbimõeldult. Kõik need pisidetailid on viinud viimasel ajal vähemalt selleni, et circa 30% sõitudest pudeneb vähemalt läbi äppi paarkümmend senti hea teeninduse tulu.

 

Piinlikult puhas auto

No sellest kirjutan ma küll sõidu alla ja sõidu peale, aga see on paratamatus. Auto peab olema ilus ja puhas, nii seest kui väljast.

Statistikat selle kohta ei ole küll teinud aga näen, et saadud jootraha ja auto piinlik puhtus on omavahel tugevas seoses. Lisaks sellele, et endal on laitmatult puhtas autos meeldivam ja enesekindlam tööd teha, siis igal juhul on sõit meeldivam ka kliendile. Auto planeerimata välipesu olen küll korda kolm ette võtnud tööpäeva siseselt, kuid porimattide, istmete ja klientide poolt määrdunud kohtade puhastust tuleb ette küll. 

Kõige enam kasutan karvaeemaldusrulli ning mikrofiiber lappi. Mõnel nädalavahetusel isegi korduvalt, kui näen, et üksikud pikad juuksekarvad on istmete selja või peatugedel. Samuti igasugune glitter, tolm, pisikesed kivid, mis ikka tee salongi leiavad, puhastan tellimuste vahepeal. Jalasirutuspausi ajal ei võta ka tükki küljest see, kui vaatan ega autouksed nii seest kui ka väljast mäkerdunud pole. 

Katsun lähiajal kirjutada täpsemalt sellest millistele asjadele auto salongi hooldusel tähelepanu pööran, sest usun tõsimeeli, et auto puhtusele rõhku panemine ja ka tööpäevasisene puhastamine on neto positiivne juba ainuüksi lisaks saadava tipi näol.

 

Ole sularahaga organiseeritud

Füüsilist raha nähes ja käsitledes ollakse kordades heldemad kui kaardimaksete jm. puhul jootraha jätma. Muidugi on ka ülemaailmne klienditeeninduse standard, et see hea teeninduse eest saadud tulu mis kassast läbi käib jääb raamatupidamises kajastamata ehk maksude võrra jääb tulu rohkem oma tasku. Sellepärast olengi leidnud, et tasub olla enda auto peal oleva kassaga ülimalt organiseeritud. Mis ma selleks teen? 

Mul on juhi ukse sisepaneelis sularaha rahakott ja suure varuga mündihoidja, millest on imelihtne klientidele raha tagasi anda. See annab mulle võimaluse nii mööda minnes vajalikud kupüürid ja mündid välja otsida ilma kliendiga suhtlust lõpetamata ning hoiab ära asjatu ajakulu mis muidu läheks täpse summa otsimise peale. Vahel juhtub muidugi ka seda, et klient juba aegsasti annab teada “Tagasi pole vaja” kuid igal juhul olen sularaha sõidu lõppedes automaatselt kassa kallal.

Lisaks, olen enda jaoks leidnud, et kõige rohkem jäetakse jotsi siis, kui ulatan kliendile sularaha ühes, paberraha teises käes. Oleneb muidugi palju kellaajast ja kliendi meeleolust aga sularaha maksete puhul jätab jootraha kuskil neli klienti viiest ja kõige suuremad jootraha summad liiguvad ikka sulas.

 

Ja kui tippi ei anta?

Siis lihtsalt ei anta. Polegi midagi teha

Olgu kuu lõpp või majanduskriis, äpitaksot tuleb sõita nii, et töö oleks tulus juba ainuüksi sõidujagamisest. Kulud hoida kontrolli all, sõita selle platvormi all, kus nõudlust on ja kasutada enda jaoks kõige mõistlikumat ettevõtlusvormi. Mina pole äpitakso juhina sellist teenistust veel saanud, kus võileiva peale ostan vorsti jootraha eest. Pigem vastupidi – mida efektiivsemaks juhiks olen muutunud ja mida madalamaks kulutused olen saanud, on teenistuse osakaalu kasv viinud minu jaoks jootraha tähtsuse nullilähedaseks. 

Kellel aga numbrid nii positiivselt kokku ei jookse siis visake pilk peale, mis Cachet Teie jaoks ära teeb. Minu puhul, kes ma sõidan äpitaksot isikliku autoga, jääb tänu sõiduaega arvestavale kindlustusele vähemalt kuu jootraha jagu rohkem raha oma tasku.

———————–

Päikest ja helge käega kliente kõikidele äpitaksojuhtidele!