Kellest saab hea äpitakso juht?

Varasemalt kirjutasin “Milliste väljaminekutega peab arvestama äpitakso juhiks hakates?” , millised aga on need isikuomadused mis ühel äpitakso juhil võiks olla, nendest kirjutan siin lähemalt.

Kui Te oleksite minult küsinud 10 aastat tagasi, et kas minust saab kunagi taksojuht, siis poleks eitavas vastuses kahtlust olnud. Samas iseseisvus, huvi mehaanika vastu ja inimestega suhtlemine – need olid kõik oskused mida taga ajasin ja endas arendasin. Siin me nüüd oleme. Olen iseenda tööandja, oskan parandada autol pisemad vead ning inimeste teenindamine äpitakso juhina on töö mida teen suurima heameelega.

Liiklemise oskus

Teenindajakaart väljastatakse kõigile kes vahtralehte enam kandma ei pea, kuid see ei tee veel kellestki head äpitakso juhti. Oskus isiklikku sõiduautot juhtida ei tähenda ilmtingimata, et vajalikud liiklemisoskused on omandatud.
Julgen väita, et kui inimesed kellel tipptunnil liigeldes teiste juhtide ettearvamatuste tõttu pulss lakke läheb või kui endal kombeks liikluses ohtlikesse olukordadesse sattuda, siis ei tasuks äpitakso juhiks hakkamise mõttet mõlgutada. Äpitakso, kus juht võimedab liiklusolukordade närvilisust ja teiste autodega liikluses ei arvesta, ei ole selline mille tagapingil mina ennast vabatahtlikuna näen.

Klienditeenindus

Seda ma ilmselt jäängi kordama. Just klienditeenindust puudutav on see mis mind ennast kliendina vahel vanduma paneb. Ebameeldivaks on osutunud see mis mõnest raadiost kostub, kus juht autot peatab, kas ja kuidas mind kõnetatakse ning veel palju muud. Kindlasti on võimatu iga kliendi ootuseid täita, seda näitab kasvõi tagasiside mida mina juhina saan, aga elementaarsed nüansid võiksid sellegipoolest olla igal juhil täidetud. Seega, varasem klienditeeninduse taust või valmidus klientide vajadustesse süveneda on möödapääsmatu. Ainult roolikeeramisega saab siis tegeleda kui kedagi peale enda autos pole.

Rahulik sõidumaneer

Juhi sõidumaneeris on minu arust kliendid isegi liiga kriitilised. Minust sõltumatuid kuid paratamatuid äkkpidurdusi tuleb ikka ette. Samuti võib juhtuda, et liivaselt ja kruusaselt kõrvalteelt liiklusega ühinedes kaotavad auto tagarattad haarduvuse ning auto muutub ülejuhitavaks (i.k. fishtailing). Selliseid asju ette näha ja nendega arvestada ongi hea juhi ülesanne ning selle aluseks on rahulik sõidumaneer, et juht oleks piisavalt pädev sõidukis viibijate ohutust tagama ning ettearvamatustega kohanema.

Enesekehtestamise oskus

Kõige rohkem olen näinud juhte äpitaksondusest lahkumas just sellepärast, et puudu jääb enesekehtestamise oskusest. Minu jaoks on ka keeruline asjaolu, et mõni nädal on tööd väga vähe ja platvormide algoritmid lihtsalt ei anna mulle kliente. Siis aga kui mõni klient peale tuleb juhtub midagi ootamatut. Näiteks on kliendil ununenud rahakott ja kui see alles sihtpunkti jõudes välja tuleb siis peab suutma kiirelt enda jaoks sobiva lahenduse leidma, uus tellimus võib juba peal ka olla. Muidugi lasub sellisel näitel kogu teenuse eest tasumise vastutus kliendil, aga mis siis kui klient teebki külma arve? Kas suudad ka peale varguse ohvriks langemist tööpäevaga jätkata ja jaksad oma õigust taga ajada? Olen selle tõttu nii mõnegi noore kolleegi kaotanud.

Lõppsõna

Ja igal peab igaüks endale aru andma, kas äpitaksojuhiks hakkamine on ikka tasuv tegevus. Vale on arvata, et iseenda ülemuseks hakkamisega ei kao viha ülemuse vastu. Tuleb läbi mõelda kas platvormitöö võlud kaaluvad enda isikuomaduste juures üle äpitaksonduse valud.